Kunagi mõtlesin, et ei pea iial blogi, sest kõik teevad seda. Pean sõnu sööma. Just nimelt sellepärast hakkasin blogi pidama, et saaks teid kursis hoida sellega, kuidas mul läheb ja mis toimub nüüd ning hiljem kui juba kaugel olen ära. Jah, just nimelt kaugel. Lähen Ecuadori. Aastaks. Jätan kõik maha. Kõik, mille nimel olen viimasel ajal pingutanud ja vaeva näinud. Kahju muidugi, sest alles hakkas hästi minema, kuid mis parata. Elu on selline. Täis tundmatusi, põnevaid seiklusi ja huvitavaid ning omanäolisi inimesi.
I basically don't know anything about it.. Hüppan enda jaoks veel täiesti tundmatus kohas pea ees vette ja vaatan, mis edasi juhtub.
Otsus minna ära siit sündis kaheldes. Kõige pealt andis lükke selleks tõsiasi, et mitte miski ei läinud nii nagu tahtsin. Saatsin avalduse ära ja nii saingi valimispäevale. Siis tuli hetk, mil pidin ära ütlema, kas tahan osaleda valimispäeval või ei. Läksin. Kaheldes, aga läksin. Mis mul üle jäi? Olin avalduse saatmise hetkel ju nii väga tahtnud minna. Seal kohtasin noori, kes tahtsid ka minna välismaale. Nemad tundusid oma otsuses olevat tunduvalt kindlamad kui mina. Pärast päeva lõppu, mis mu arvates oli üpriski korda läinud, tundsin, et kui juba nii kaugele olen jõudnud, siis võiks minna kah. Ja nüüd, mil see võimalus on kiviga viske kaugusel, mõtlen, kas teen ikka õigesti. Jättes maha kõik hea, mis viimasel hetkel on juhtunud (samas, kõik on mööduv). Tõelised sõbrad ei kao ju kusagile, nemad on alati olemas kui vaja. Aga kõik teised tähtsad inimesed, kes on nii kalliks saanud.. Ei taha teadagi, milliseks lahkumine kujuneb.
Tegelikult on see just see, mida olen alati tahtnud, minna kaugele, näha maailma ja saada uute inimestega tuttavaks.
Aga see selleks. Sinnani on veel natuke aega (täpsem olles, siis terve suvi). Hetkel võiks keskenduda hoopis sellele, et eksamid tulekul ja vaheaega sisustada õppimisega aga mitte üldse ei tõmba luitunud bioloogia õpiku poole. Või siis ühiskonna. Lohutan end sellega, et ma pole ainuke, kes nii mõtleb.
Mitu korda ahvatlevam on pakkumine minna Club Tallinnasse 13eegust tekiilat nillima ju :P .. ja nii vist lähebki. Mitte vist, vaid kindlalt.
Ja Ragne, palju õnne Sulle! :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment