Sunday, July 12, 2009

we rise and we fall

Hommikuti päikesetõusu ajal koju sõites olen avastanud, et taevas on sel ajal ikka hullupööra ilus. Eriti kui seal juhtuvad olema ka mõned pilved, millest päike justkui läbi kumab. Lummav. Never pole mul seebikarpi kaasas, et paar pilti teha.

Hommikuste saabumiste põhjuseks on enamasti tõsiasi, et Mannu on Eestis. See tähendab, et nii mõnigi kord lõppeb pidu viimase lauluga klubis. Kui seni arvasin, et ei viitsi suvel klubis käia, siis tegelikkuses ikka viitsin küll. Polnud ju üpris kaua käinud ka. Eelmine nädalavahetus oli CT-s Eesti pidu. No ma teadsin ju, kuidas tavaliselt need seal välja näevad jnejne AGA kurat võtaks! Nii head muusikat ja pidu pole ammu saanud:) Kontsadel umbes 3h järjest tantsida on veits ränk ikka.

Pühapäev tõi veel enam üllatusi. Imestan endiselt kui suur võlujõud on sõnadel. Müstika. Öös on asju.

Elu on hernes ehk mida tegi Triin viimase nädala jooksul. Vähemalt Merle ja Terike oskavad seda millegiga seostada. Dvalus.

Päris paljud yfukad on kohe-kohe ära minemas. Tahaks ka juba! No ja.. pere tahaks ka teada saada. Kui juba minekust rääkida, siis lahkumispidu kui selline tuleb ka. Kuupäev veel lahtine aga sinnani on 2 KUUD aega. 2kuud noh! niiiiii palju.

renee renee-tear down the walls
- hea :)

No comments:

Post a Comment