4 päeva puhkust. Jube, järjekordne söömaorgia. Krevetid. Issand-issand, vabatahtlikult neid siiski enam ei sööks. Kuidagi jube on mõelda kui see hamba all juba matsub. Ühesõnaga, räägiks veidike väljasõidust, mis meil 2.kursuse omadega oli.

Esimene peatus – Calderon. Surnuaias käisime. Siin on 2.nov püha, dia de los muertos vms, nagu meil hingedepäev ainukese vahega, et Eestis ei saa lebo panna selle puhul. Inimesed käivad surnuaias oma sugulaste haua peal söömas-joomas, arvatakse, et nii ollakse neile umbes lähemal. Muidugi mitte kõik ei tee seda, mu pere ei käi saia pugimas surnuaias. Tundub, et see on pigem põlisasukate teema. Toiduks on enamasti kartulid (igas variandis), sai ja colada morada, mis sarnaneb meie kissellile. Teine peatus – Castillo de Gauchala, koht millest paljud ecuadorlased isegi ei tea. Asub ekvatoriaaljoone juures, kaugel metsa sees. Loss, mis algselt oli ehitatud hotelliks. Ülimalt kena peaks mainima. Praegu on see rohkem neile, kes teavad, kust mida otsida. Omanikut taastavad vana ilmet jms. Kolmas peatus – Otavalo, linn. Jällegi käisime surnuaias, et näha, mis on erinevat. Ja erinevusi oli. Esiteks, surnuaed oli sõnaotseses mõttes nagu põld, haudade vahel mitte ühtegi vahekäiku ega midagi, tatsa mõnuga haua peal ainult. Teiseks, räpane. Kolmandaks, joodi vähem colada moradat, rohkem cocat, limonaadi ja alksi. Neljandaks, söödi kala. Ja leidus ka nooremaid inimesi, mitte ainult vanu. Elav muusika. Neljas peatus – Peguche, kose juures käisime. Jep, sai pilti tehtud ja niisama märja käes ligunetud. Ilus. Õpetaja tädi rääkis, et varem põlisasukad tavatsesid seal käia aasta kõige pikemal ööl end pesemas, ujumas.

Andestage mu lausete ülesehitus aga lihtsalt ei suuda midagi paremat välja mõelda. Täna ei matsanud isegi seda, kuidas on landscape eesti keeles. Järgmine nädal on eksam geograafias. Euroopa peale. Suuline. Hästi :D

1) Peguche

2)Ekvatoriaaljoone juures
3) Koolis