Ärge mingit postituste sadu enam oodake, kunagi kirjutan miks :)

seitsekümmend seitse küsimärki

Ja üks suur küsimärk selle kohal peal, et kas 77 on õigesti üldse kirjutatud? Üleüldse sel numbril pole mingit tähendust, lihtsalt esimene mõttetu asi/number, mis meelde tuli.

Kui midagi saab viltu minna, siis ta ka läheb. Onu Murphy oli tark mees.

Pean kuidagi sundima end trenni minema, sest see on ainuke asi, mida lubasin endale, et teen aasta jooksul korralikult. Edu Reelikale Leetu ja et võistlustel läheks ikka superhästi!

Laupäeval on Darinka(hostema õde) sünnipäev ehk teisisõnu karaoke ja pitsa. Pühapäeval seevastu väike kohv koos yfu tegelaste ja vahetusõpilaste ning nende peredega jõulude puhul. Teen oma kuulsat küpsisetori.

Igatsen musta leiba ja piimasuppi ning kohukest ja röstsaia hommikuti. Riisist on jälle kuidagi koblakas ette saanud, kanast rääkimata. Ja päriselt, kui te mind lõpuks enam ära ei tunne, siis asi on siinses toidus. Hevi.

See oli kunagi esimesel nädalal kui mulle toodi taldrikutäis riisi, kartult, kana ja mida kõike veel:

Maarja, soojad õnnitlused sulle & et pidu tuleks ülikõva! :)

Reedel oli Fiestas de Quito puhul oli koolis kella 17st miski üritus. Aitasin õhupalle täis puhkuda, kaunistada jne. Osav või mis. Pmst valiti senjoriita Cenestur, meie kursust esindas Vanessa :D haha, see oli hea kui küsisin Danielilt, kas kandidaadid peavad rääkima ka või mitte, sest jah.. mitte et me siis kajakat pannud oleks. :D Üldiselt on selline asi, et pärast kahte siinoldud kuud võin julgelt hullu panna nendega. Esmaspäeval kui reisist sitaks väsinud olin, siis hakkas kõik pihta :D Inglise keeles „of course my horse“ ja niisama muud labased naljad, mida Eestis ainult omad mõistavad.. aga noh, Dan saab aru, Stefi ka :D Nalja peab saama, see on põhiline. Muidugi Daniel tegi alguses nalja, et oh laulame „I’m Yours“-i kõigile .. kurat, ega see lõpuks enam nii väga naljaks ei osutunudki, issand-issand. :D sesmõttes, et laulsimegi ja video on isegi sellest ja fotod. Hõkk. Kujutan ette kui peet ma olin tol hetkel aga niiiii mõnus ikka. Jumaldan seda elu siin koos kõigi nende mitte nii väga lahedate asjadega but hey, that’s the way it is. Homme härjavõitlust vaatama ja õhtul on õntsõnts. ¡QUE VIVA QUITO!

Pühapäev.
See nädal on kuidagi eriti mitu õhtut olnud aega blogi täiendada, ei tea millest selline aja .. ülejääk?! Laupäeval käisin härjavõitlust vms vaatamas. Teistkorda enam ei läheks. Sesmõttes, et ma ei saa aru, mis inimesi niiväga tõmbab sinna. Vb adrenaliini laks, et äkki härg ründab seda venda, kes roosa-punase rätikuga lehvitab. Sorry, ei mõista ma neid õigeid termineid, mats missugune eks. Aga jah, huvi pärast pidin ära käima, sest never polnud näinud ja kui mitte nüüd, siis millal veel? Ühesõnaga natuke õrritatakse härga ja siis tapetakse ära. Hästi. Aa.. teine härg ründas seda venda, kes lipuga lehvitas ja ta viidi haiglasse. Normaalne, on huvi siis sellise asjaga tegeleda :D Mõnusalt ära põlesin ka. Õlad ja jalalabad. Öäk. Rõve punane ja valus, pane palju tahad päikesekreemi, kottigi ei aita. Parmupäevitus,jee. Seal väljakul istusid mu kõrval mingi kehad Cuencast, suht vaadatavad isegi. Tegid juttu ja nii.. kuidagi läks teema jalka peale ja kuna samal päeval oli Quito-Cuenca jalkamäng, siis nad tõsimeeli arvasid, et Cuenca võidab :D Ma muidugi, et eii.. Quito võidab. Arvake ära kas mul oli siis õigus või ei? (H) Ja tegelikult ming jalka üldse ei huvita aga vabal ajal olen Deportivo Quito fänn.

Õhtul pidin Christiani, Sara ja Markusega välja minema + paar võpi veel. No muidugi oli mõningatel vabandused kohe varnast võtta, et miks nad ei saa jnejne. Aga ega sellest ei tasu end heidutada, seega sain Saraga kokku, et Quito pidustusi tähistada. Shallalalaa ja kuki-muki.

-Ega siin pole mingi probleem telku ette magama jääda nagu Eestis, vabalt. Ükspäev jäin nii magama et läpakas oli voodis ja kuulasin muusikat. No hea et mu nunnu ikka terveks jäi ega maha kukkunud. Mis teha kui uni niiiiiiiiiiii magus on.

-Täna õhtul tähistasime 2.adventi. Kõik kogunesid Boli(hostema õde) juurde: laulsime, lugesime veits piiblit (loe: nemad lugesid), meisterdasime jõulusokke, jõime kakaod ja olime niisama muhedad. Neil mingi iidamast-aadamast ajast kuusk toas ja kaunistused üleval. Naljakas.

-Järgmine laupäev on Darinka (hostema teine õde) sünnipäev, ütles, et laulame karaoket ja sööme pitsat. Misasja? Pean hispaania keeles laulma? No halloo, hea kui rääkimisegagi hakkama saan eksju.

-22.dets on koolis jõuluõhtusöök vms. Pidulik värk. Pean eesti, inglise ja prantsuse keeles laulma :D Hõkk, mingi imelikud on, et arvavad, et ma laulda oskan ? Ok, inglise ja pr.keeles on koos teistega aga eesti keeles üksinda.. Reelika, help-help! (A)

REELIKA, PALJU-PALJU ÕNNE!
ET SUL OLEKS ÜLIMALT TORE SÜNKU JA SAAKS ROPULT NALJA!
MUSSMUSS :)

La Casa del Suizo ehk YFU trip 24-29 november

Ülimõnus! Ei teagi kust otsast alustama peaks .. Reede õhtu/öö veetsime hotellis, et hommikul minema hakata. No ja kuna ma saabusin teistest kuu aega hiljem, siis ilmselgelt olid suht enamus näod väga võõrad. Aga ega eriti aega põdeda polnud kuna kõik yfukad on väga avatud ja sõbralikud, seega – no problemo. Rootslane ja tema kitarr, ameeriklaste naljad, soomlased olid .. khm:D nagu soomlased ikka ja muidugi sakslased, neid ei saa kohe mitte kuidagi unustada. Ofc et tegelikult oli rohkem rahvast. Niisiis enamus tšillisid rõdul, väiksem osa läks kusagile baari.

Hommikul ootas meid ees magamatus ja 2 bussi, kuhu tuli rahvas kuidagi ära mahutada, suht 49 inimest. Pärast 6h sõitu jõudsime kohale, paadid või miskid sarnased asjad viisid meid mööda Napo jõge sihtpunkti, sõime ja viskasime lebosse ja nii kuni järgmise päevani. Otseloomulikult sai ka basseinis mõnuletud, rõdul lebotatud ja lauldud. Jah .. :D

Järgmisel hommikul vaatas peeglist vastu mingi koll, for real, ma küll ei tea kes see selline oli. Nii kottis lihtsalt :D Pärast söögiorgiat maandusime vihmametsas, jalutasime ja saime targaks. Sõin putukaid ja muid asju, katsusin igast elukaid, lödistasin kummikutega pori sees ja mõtlesin, et küll see elu on ikka ilus. Tagasi nö hotelli läksime parvega. Ekstreemsus missugune. Sesmõttes, et nii kui parvele lebosse saime, et võtaks veits päikest või nii, hakkas padukat tulema. Nii palju siis pruunist kehast. Õhtul suht midagi ei teinud kui „linnas“ käimine välja arvata. Tegelikult vihmametsas pole erilist asustust aga meie hotelli taga oli väike küla vms. Käisime seal sommide ja Christianiga (yfu vabatahtlik) niisama..khm, vaba aega sisustamas :D

Reedene päev möödus samuti vihmametsas ahve ja muid elukaid uudistades. Never pole nii lähedalt kõike seda näinud. Ja muidugi papagoid, kes naersid nagu eiteamisasjad. Nagu päriselt, õppigu naerma :D .. Õhtul käisime külas liblikaid katsumas-pildistamas-uudistamas. Muidugi Triinil sai digika aku juba hommikul tühjaks ja päris mul on siis sellest päevast pilte. Ei kurda, Saral vähemalt on (Soome võp). Õhtul sai jälle nalja ja naeru nagu igal eelneval. Öösel käiks ikka ujumas koos nahkhiirtega. Moskiitodel laseks ka end süüa, jalad on haledalt punaseid täppe täis ikka. Jah, anytime. Või külas karaokebaaris või diskol käia pole ka probleem. Üldiselt jäi seegi kord välja puhkamata aga keegi ei kurtnud, sest 6h bussisõitu ootas ees ja aega magada küll ja küll.

Seega laupäeval lasime varvast, kunagi pealelõunat Quitosse jõudes tõmbasin kerra. Öösel käisime peol ja tšillisime niisama, rääkisime maast ja ilmast. Perekondadest, elust siin, mida igatseme kodust jnejne. Ööd jäid tõesti lühikeseks aga kõigil mõlkus mõtetes fakt, et oleme ainult see aasta siin.

Pühapäeva hommikul lahkudes telefoninumbreid korjates ja uusi kohtumisi kokkuleppides oli kuidagi.. imelik. Sesmõttes, et see trip tõi vaheldust koolipäevadesse, mis hakkasid juba rutiinseks muutuma. Anyway räägin perega ja kui jõuluvaheaeg on (või isegi varem), siis lähen Portoviejosse mõni nädalavahetus. Cuenca on paganama kaugel kahjuks. Muidugi soomlased Latacungas, Santo Domingos või Ambatos pole ka väga kauge sõit. Järgmine yfu trip on jaanuaris, muidugi et tahaks minna aga fakk, ega raha naljalt puu otsas ei kasva. Eks näis.

Järgmine nädal on Fiestas de Quito ehk teisisõnu Quito asutamise aastapäev või iseseisvus vms, pidu-pidu. Sara lubas ka Quitosse tulla selleks ajaks, sõpru külastama :)