Heihopstiii. Mõtlesin eile kirjutada aga ei viitsinud. Viimastel päevadel olen täheldanud tõsiasja, et õppimine käib täie hooga. Bioloogia I õpiku osa alguse kohta tegin konspekti. Ja ühiskonda õpin ka jõudsalt. Ehk teiste sõnadega - asi edeneb, ja selle üle on vaid hea meel. Üks pisiasi ainult, vene keele sõnu ja biuka tööks peaks õppima hetkel, muud ei midagi. Motivatsiooni pole. Oleks isegi, kui arvutist ära läheksin, aga nii palju toredadid inimesi on, kellega juttu ajada :) Varsti-varsti.
Koolis oli ka hea ikka. Kirjanduse tunnis rääkisime uudiseid ja kui asi jõudis spordini, siis õpetaja hakkas oma juttu rääkima, mis sest, et terve klass vaidles vastu sellele, kuid tema jäi oma arusaamade juurde. Nagu ei tahaks silmi lahti teha ja tunnistada, et inimesed pole ülivõimekad ja õpilastel võib ka õigus olla. Täna nägin hoopist teistsugust õpetajat, kui seni olin harjunud nägema. Oma stampides ja arvamustes kinni. Nii naljakas oli. Mõttetu oli vaielda ka. Tegelikult on ta üks normaalsemaid koolis, pole põhjust nurisemiseks aga hea nali oli see arutelu ikka küll.
Käisin lõpuks postkasti juures ka pärast trennist tulekut. YFU-st saadeti leping ja inglise keelsed ankeedid, mida täitma peab, et peret leida. Mõned sõnad on ikka sellised, et ohhoo.. ja klassijuhataja peab ka täitma miskit. Haha, ta ei oska inglise keelt üldse ju! :D Naeran pooleks ennast, kui ta sinna midagi üritab kirjutada.
Internetis niisama tsillisin ka Ecuadori lehtedel, uurisin sealset elu ja kliimat jms, mis eluks vajalik. Kaasa arvatud night life. Ah, ma nii loodan, et saan normaalse pere endale. :) Septembri keskel on minek ja juulis 2010 tulen tagasi (vist oli nii, või juuni).
Mõned tänase õhtu meeleolu loojad:
The Rasmus - Justify
Terminaator - Ainult sina võid mu maailma muuta; Kaitseta
Brian Adams - I will be right here waiting for you
Elton John - Sorry seems to be the hardest word
Urmas Alender - Kui mind enam ei ole
The National - Slow show
Põhjuseks on inimene. Ainult üks inimene. Liisule küll nädala alguses ütlesin, et suudan oma näpud telefonist kaugemal hoida, aga näed, ei suutnud. Sisemine hääl karjus kõrva ja käskis telefoni haarata. See selleks. Nii hea on rääkida inimesega, kes on natuke teistsuguse mõtlemisega, kui sina. Inimesega, kes täiustab sinu maailmavaadet. Mingil määral mõjutab ka arvamust teatud asjadest. Igalt inimeselt on midagi õppida. Seda tehes kasvame me ise isiksusena. Tihti see ununeb ning nõrgemad tallatakse porri. Kõik teevad seda. Kui mitte füüsiliselt, siis vaimselt. Mõtetes.
Järjekordse "romaani" valmimine on lõppenud. Triin läheb bioloogiat ja vene keele sõnu õppima.
Ja ma ei ole mingi suvaline tsikk maalt, kes koguaeg vingub ja lemmiksõna on jobu. Tõestan seda ;)
Ilusat und! :)
Koolis oli ka hea ikka. Kirjanduse tunnis rääkisime uudiseid ja kui asi jõudis spordini, siis õpetaja hakkas oma juttu rääkima, mis sest, et terve klass vaidles vastu sellele, kuid tema jäi oma arusaamade juurde. Nagu ei tahaks silmi lahti teha ja tunnistada, et inimesed pole ülivõimekad ja õpilastel võib ka õigus olla. Täna nägin hoopist teistsugust õpetajat, kui seni olin harjunud nägema. Oma stampides ja arvamustes kinni. Nii naljakas oli. Mõttetu oli vaielda ka. Tegelikult on ta üks normaalsemaid koolis, pole põhjust nurisemiseks aga hea nali oli see arutelu ikka küll.
Käisin lõpuks postkasti juures ka pärast trennist tulekut. YFU-st saadeti leping ja inglise keelsed ankeedid, mida täitma peab, et peret leida. Mõned sõnad on ikka sellised, et ohhoo.. ja klassijuhataja peab ka täitma miskit. Haha, ta ei oska inglise keelt üldse ju! :D Naeran pooleks ennast, kui ta sinna midagi üritab kirjutada.
Internetis niisama tsillisin ka Ecuadori lehtedel, uurisin sealset elu ja kliimat jms, mis eluks vajalik. Kaasa arvatud night life. Ah, ma nii loodan, et saan normaalse pere endale. :) Septembri keskel on minek ja juulis 2010 tulen tagasi (vist oli nii, või juuni).
Mõned tänase õhtu meeleolu loojad:
The Rasmus - Justify
Terminaator - Ainult sina võid mu maailma muuta; Kaitseta
Brian Adams - I will be right here waiting for you
Elton John - Sorry seems to be the hardest word
Urmas Alender - Kui mind enam ei ole
The National - Slow show
Põhjuseks on inimene. Ainult üks inimene. Liisule küll nädala alguses ütlesin, et suudan oma näpud telefonist kaugemal hoida, aga näed, ei suutnud. Sisemine hääl karjus kõrva ja käskis telefoni haarata. See selleks. Nii hea on rääkida inimesega, kes on natuke teistsuguse mõtlemisega, kui sina. Inimesega, kes täiustab sinu maailmavaadet. Mingil määral mõjutab ka arvamust teatud asjadest. Igalt inimeselt on midagi õppida. Seda tehes kasvame me ise isiksusena. Tihti see ununeb ning nõrgemad tallatakse porri. Kõik teevad seda. Kui mitte füüsiliselt, siis vaimselt. Mõtetes.
Järjekordse "romaani" valmimine on lõppenud. Triin läheb bioloogiat ja vene keele sõnu õppima.
Ja ma ei ole mingi suvaline tsikk maalt, kes koguaeg vingub ja lemmiksõna on jobu. Tõestan seda ;)
Ilusat und! :)
No comments:
Post a Comment