Rahulolu ja rahutus

Järjekordne päev on õhtusse jõudmas. Öösse pigem juba. Eilne õhtu oli ühelt poolt katastroofiline, teiselt poolt jällegi väga mõnus. Tõelisi sõpru on nii vähe. Eriti neid, kes on tõesti sõbrad, mitte ei helista vaid sellepärast, et midagi vaja on. Üleüldse on mul tunne, et varsti omandan oskuse avameelselt rääkida kõigest, tänu mõnele inimesele.. aga see on ainult hea. Muidugi jäängi mõtlema ja mõtlema jne. Rahulolu on lihtne saavutada pisikeste asjadega. Kas või rääkimisega. Pole mingi probleem öö läbi rääkida.. rääkida kas või ilmast, autodest, maailma asjadest, muinasjuttudest .. Just neid viimaseid pole ammu lugenud, sest lapsepõlv, nimelt see aeg kui sai muinasjutte loetud, on jäänud mitme aasta taha siiski. Peaks lugema, sest tol ajal lugedes ei osanud neid õigeid sõnumeid kätte saada.

Rocki ja Kalevi mäng oli täna. Masendav. Kord üle pika aja kui satun teleka ette ja nii mõttetu mäng on. Rock kaotas 28 puntiga. Nõme ju. Mäng oli ka nii kohmakas ja aeglane. Kullamäe kolmesed olid ainsateks suuremateks sähvatusteks, mis küttis ka kodupublikut. Aga olgem ausad, Kalev mängis ka ikka suht hästi täna. Kolmapäeval on Rocki kord võita! :) Nate Fox on jobu. Vähe sellest, et üritas üks kord lahe olla ja jalaga kohtunikule tagumikku lüüa, siis muul ajal ta ka erilist intelligentsi välja ei näita.
Yfu-st tulid leping ja mingi inglise keelne värk, mille ma pean ära täitma, et pere leida. Millega seoses tuleb meelde see, et tahaks jubedalt tantsida. Kirjutasin hobide alla ühe asjana peotants, millega tahaks ka seal olles jätkata. Mõnus oleks ikka edasi tantsida:P Neljapäeva õhtud tunduvad kuidagi eriti tühjad, mil trenne enam pole.
Pilt on tehtud jõulupeol 2008, me Janariga olime põhimõtteliselt ainukesed, kes viitsisid ja tahtsid tantsida. Tantsimine pole lihtsalt liigutamine muusika rütmis. See on midagi enamat. Miski, mida on võimalik anda edasi muusika ja kehakeele vahendusel; miski, millesse mahub nii palju tundeid.

Aga kõigest hoolimata oli suht mõnus õhtu. Kluppi ei olekski viitsinud minna kui aus olla. Väsinud juba neis käimisest. Kui rahvas Rocki mängult tuli, siis läksime Kabinasse Arvi juurde. Jõime kohvi, sõime kooki ja of course oli salatit ka. Selline mees võiks endalgi kodus olla, kellel alati oleks mõni salatikauss varuks. Kõht oleks vähemalt koguaeg täis. Reelika oli ka kaasas. Mul on hullult hea meel selle üle, et sai kodust välja vähemalt, ei pea niisama passima ja arvutis istuma ning näppu imema. Pealegi suht fun oli. See tähendab, et õhtu läheb kordamisele. Ja ma sain oma muffinikausi ka tagasi! Hea! :) Kokkuvõteks võib vist üpris kindlalt öelda, et kordaminekud ja ausus on viimase 2 päeva märksõnad. On ikka hea tunne küll, kui tead, et on olemas häid inimesi.

Pitsat ma kahjuks teha ei jõudnud, veel vähem teisi sellega varustada aga teine kord, ma luban! Muffineid ju tegin, teen pitsat ka:) Hea, et kõht tühjust ei tunne hetkel, muidu oleks suht jama majas. Ja kõige selle söögijutuga oleks siinkohal sobilik lõpetada. Mõnusat und!