Põhjamaiselt karge

Küll see uni on ikka hea ma ütlen noh! Eilne CT Jacksoni biit oli võrreldes Illukaga ikka ülikõva. Aga muidugi, kui ma lõpuks Illusioni juurest olin Raekojaplatsini jõudnud, nägin välja paras lumehelbeke. Vähe sellest, veel oli vaja ju kõndida- Riia mäest üles ja veel edasi ka. Kui ma umbes poole 3 ajal öösel olin jõudnud ukse lahti keerata ja tuppa minna, nägin välja nagu lumememm. Maintel, mis ennem oli must, oli nüüdseks valge; juuksed läbimärjad ja ofkoorš, et mul olid ju lahtise ninaga kingad. Arvata on, et varbad olid külmunud. Karm ilm jalutamiseks. See-eest teki all oli üpris soe ja hea :)

Aga tulevase pealinna-tüdrukuna üritasin leida oma kooli kohta informatsiooni, kuid mida pole, seda pole. Quito Institute Cenestur peaks olema kooli nimi. Vähemalt viimane ja seni ainuke kord, kui keegi Eestist YFU kaudu turismiprogrammist osa võttis, siis oli nii. Peaksin selle tüdruku kontakti ka saama nädala sees, siis uurin asja.

Aa, hea nali ju. Peame Reelikaga 4.aprillil Tartumaa koolidevahelisele tõstevõistlusele minema. Väga hull ju. Me ei tee rebimise ja tõukamise faasidel vahetki :D Tegelikult teeme ikka aga tehnikat küll ei valda, et saaks mingit tulemust tegema hakata. Natuke imelik isegi mõelda tagant järele, et hakkasime jõukas tõstmistrennis käima. Samas on suhteliselt mõnus. Ja 70kg-ga turjalkükk on ränk muideks!