Lõpp paistab. Esmaspäeval on viimased ametlikud tunnid. Päris hull kui kiiresti on need 3 aastat läinud ikka. Kes oleks osanud paar aastat tagasi ette näha, et nüüd istun arvuti taga, kirjutan blogi ja mõtlen sellest, kuidas peab 25.aprillil kirjandit kirjutama hakkama. Saime viimased proovikirjandid kätte. Tulemus polnud küll eiteamis super aga sisu oli mu meelest juba üpris hea. Üle pika aja olin Maarikaga ühel nõul, et peaks veel aasta jagu harjutama, siis alles kirjutama. Aga aeg ei oota. Uued tegemised ka mitte. Ehk teisisõnu tuleb anda endast parim ja loota, et sellest aitab.
Terve nädala jooksul pole mitte midagi märkimisväärset juhtunud.
Jooksmas käisin ainult. Hakkan iga päev, kui trenni pole, jooksmas käima. Eile lasin 5km jalge alt läbi. Oli jah hea olla. Toomekale siiski vaja jooksma minna ja päris nalja ka tegema ei läheks ju! :) Teisi ka ei taha alt vedada..
Nii naljakas on see, kuidas teatud inimestega suheldes avastad, et alati ei peagi kõik olema niinii hea, et sellest rõõmu tunda. alati võiks ka ju hullem olla. Pealegi, on ju, mille poole püüelda.
Terve nädala jooksul pole mitte midagi märkimisväärset juhtunud.
Jooksmas käisin ainult. Hakkan iga päev, kui trenni pole, jooksmas käima. Eile lasin 5km jalge alt läbi. Oli jah hea olla. Toomekale siiski vaja jooksma minna ja päris nalja ka tegema ei läheks ju! :) Teisi ka ei taha alt vedada..
Nii naljakas on see, kuidas teatud inimestega suheldes avastad, et alati ei peagi kõik olema niinii hea, et sellest rõõmu tunda. alati võiks ka ju hullem olla. Pealegi, on ju, mille poole püüelda.
No comments:
Post a Comment