Hah, selline nädal siis.

Täitsa pekkis, mida Alexander hakkas ajama reedel trennis, et temale pole keegi öelnud, et treenerit vahetan jnejne, et selja taga ei tegutseta. Suht vihane oli ikka. Tal mingi hernes aju asemel vist. Või siis ei taha mõista. Muidugi olen jube tänulik, mis tööd ja vaeva on näinud minuga, respekt aga andke minna, ütles, et jõukas on ainult ecuadorlastele, et ma ei või siin treenida, et kas või kohe läheb tõsteliidu presidendiga rääkima, et ma rohkem siin treenida ei saaks. Oled professionaal või niisama tölps, issand jumal no. Don Erazo (mu uus trenku) rääkis siis päris pikalt russiga, eks vaatab, mis esmaspäeval cubano ütleb, sest noh, tema ju ütles mulle, et pole mingit probleemi kui vahetada tahan. Lubas ise veel Alexandriga rääkida (mille ta ilmselgelt ära unustas).

Kõigest jamast hoolimata oli üle pika aja üks ülimalt vinge nv. Nüüd saab muidugi unetundide puudulikkuse üle kurta aga pole hullu. Trennikad juba kolmap hakkasid ajama, et ou Triin, lähme tantsima jnejne. Ikka saab, ikka saab. Diana, Walter, Estefania, Christian, Maria, Victor, Omar, Marlon ja mina. Alguses olid ka Daniel, Fernanda ja teine Diana aga kuna tund oli hiline, siis tegid nad minekut. Hiljem sai Diana korterisse edasi mindud.. riis praemuna ja vinkuga maitses päris hästi.. sai veel eiteamis mänge mängitud-naerdud-ja107asjaveel. Üldiselt teema oli selles, et keegi pole midagi kuulnud-näinud olnust ja jõukas vaikitakse sellest. DIIL :D

Ma vist ei ole maininud, et siin on tglt selline komme, et kui kellelgi on sünku, siis iga mats virutab hea liti rihmaga sünnipäevalapsele. Yelindal (mu trenni negriiiiita) on 11juuni sünku, me siis tegime vihjeid, et valmista end ette, ega 11 on reede, trennis saad tõstmise rihmaga. Autch..:D

Dianaga plaan Guayaquili minna, David kutsus :D Ilmselgelt on tõstjate seas lööki, haha. NALI. Järgmine nädal nüüd Ecuadori juunioride meistrikad tõstmises(Quitos), eks ma ka vaatama ja omadele kaasa elama, mu chocolate võistleb või jaaaaa :) huvitav kuidas neil üldse Kuubal läks ?

Tõsiselt vihkan hommikuti 5.30 üles ärkamist ja sinna paganama kooli minemist. Haigelt nõme. Viimased 2 kuud võiks ju midagi huvitavamat tehaaaaa. Seda enam, et enamik sõpru on mul jõukast ja kooli omadega nagu väga väljas ei käi ja nalja ei tee. Que interesanteeeee. (kui huvitav)

Si queremos lograr cosas importantes ademas de soñar, tenemos que actuar :)

Neiu, kes sa tuled suvel Ecuadori yfuga, anna endast märku! : )

Üldiselt on nii, et kool on out ja kõiksugu muud asjad vägagi in. Markus (soome võp) tahab programmist välja astuda ja nii kauaks siia jääda kuni programm peaks lõppema (2.juuli). Robert mingi küsis, et kas ma üldse Ecuadoris olen olnud, et pole minust mitte midagi kuulnud. Hea no. Et tulin tagasi Ecuadori ja peale orientatsiooni pole minust midagi rohkem kuulnud. Hahhaa.. bueno. Ei nüüd tuleb need viimased kuud, just nv-d edukalt ära sisustada. Markusel tuleb sünku 31.mai.. noh, pidu või nii :D Siis on kõik quiteño-d ametlikult 19. Robert sai oma Ecuadori kodakondsuse ka(ta on sündinud Ecuadoris). Üldse on kõigil nii oma elu siin tekkinud. Mõnus. No Markusele muidugi ei meeldi nii väga siin kui mulle ja Robertile aga jaaaaa... ei ma olen suht 99,7% kindel, et tulen siia tagasi. Niuu, ega ei taha minna.

Triips käis Santo Domingos. Hah. Sellest pikemalt ei taha rääkida aga no olgem ausad, oli nii nuttu kui naeru. Vinge nv kuigi hiljem oli jama rohkem kui asi väärt.

Mu h6umid l2hevad Kuubale v6istlema ja ilmselgelt on mul k2pp sees ja lubati trikse tuua, urr (H)

Ise olen õnnelik ja teised on õnnelikud ja elu on ilus. Ja tegelikult on mul ju hea meel aga miskipärast emotsioon, mis mind valdab on pigem imelik.
Elagu kool, trenn ja kodu. Suht rutiin või mis. Kui kooli läksime, siis saime reiside info, et kesmiskusja millal. Sa vana karupe*se, Ruta del Sol (rannatrip) on augustis. Tuju oli kohe suht suur ja ümmargune 0. Eile võeti see teema veits üles, sest pooled ei saa augustis minna, seega tuuakse see trip juuni-juuli peale, et enne kojutulekut saaksin ka nendega trippima minna, sest no olgem ausad, need Cenesturi tripid on siiski ülekõige :) hetkel ma muidugi ei taha teada, et palju see maksab aga no, terve nädal mööda rannikut ringi reisida pole üldse paha. Kutid siis klassis kohe, et oh, saame Triini ujukates näha. Mul mingi wtf, kõhulihaseid peab tegema hakkama.. ja üllaülla meie 50aastane õppejõud naeris ainult selle üle, kurat. Meil osades tundides mingid teiste kursuste kutid, üübervinged. Ja vähemalt on kenad. Sellised šokolaadipoisid no :D Nii lollid, arvavad, et gringodele meeldivad ainult tumedanahalised. No pues. Esimesel kursusel on üks italiano ka nüüd, vanamees siuke veits naljakas aga muidu päris muhe (tervitused Mari issile Itaaliasse :D)
Elagu uus tunniplaan ka. Nimelt ma enam kolmapäeviti inglise keeles ei käi, seega 7-9ni tunnid, reedel 7-10ni. Heviii. Det passar bra.
Hah, mu jõuka hõumiga sai ka ükspäev sellist Kurista huumorit. Käisime jäätist söömas peale trenni ja läksime siis tagasi jõuka juurde.. tüüp räägib, et tal jalalihased valutavad, ütlesin siis, et davai ma teen massaaži. Cesar siis sellepeale, et davai, ma kohe võtan püksid maha. Wtf nagu :D Nii kodune tunne tuli. Suht minu ja Mari huumori kanti juba :P Ja eile saunas sai ka sellist kino ikka, et anna olla. Heaaaa! Mul ikka nii mõnusad trennikad siin :) Y después mi negrito me acompaño hasta 6 de diciembre donde tuve que coger el bus..que chévere : )
(olgem ausad, ei taha üldse enam siit ära tulla)
Mussmuss ja olge tublid.

Ilmselgelt oli Semana Santa kunagi. Noh munapühad või nii aga ma küll kedagi mune värvimas ega neid söömas ei näinud. No supi sees jah. Fanesca on hea. Samas kui mõelda, et mis kõik sinna sisse pandud on, siis Eestis ma tõesti ei oleks never ever selle peale tulnud, et praetud banaanid ja keedetud muna supi sees võiksid hästi kokku sobida. Aga jah, siin on see pigem suur usupüha kui ninnu-nännu munade mökerdamine. Tänavatel oli võimalik näha kõiksuguseid rongkäike, teemaks Jeesuse ristilöömine ja muu taoline piibli teema.

See viimane nädal oli kõige vingem, mis mul terve Ecuadoris oleku ajal on olnud! Alustades Ladina juuniorite meistrikatest, mis toimusid Quitos ja lõpetades Triin käis Cuencas jutuga. Emotsioon on lihtsalt nii kõva veel, et raske kuidagi jutuotsa lahti saada.

K-R toimusid tõstmise Ladina meistrikad. Oh issand neid tõstjaid noh, kõik on ühe vitsadaga löödud, siinkandis küll vähemalt :D Ühesõnaga hõumid mul. Kõik järjest Pamela ja Alicia käest küsisid, et kes ma olen ja kust tulen jnejne. Tavaline. Pamela ja Alicia on trennikad, Pamela sai teise koha, ülinapilt. Ja muidugi kuidas ma saan unustada oma kõigekõigema hõumi, Cesari. Ega ei saagi. Pean trennikatega ykskord pilti tegema!

Reedel siin pärast võistlust lippasin terminali, et Cuencasse mingi pilet sebida. Ega Triin Tark ju mõtles, et pileteid ikka on. Tahtsin kell 22 minna, päris oli vabu kohti. 23-le sain ka viimaste hulgas. Vähemalt sain. Jaaaaaa :D Ja nii algas mu 10h sõit Cuenca poole. Olgem ausad, 10-12 dollarit pole mitte kottigi maksta selle eest. Ja bussis sai paki krõpsu ja mahla tasuta. Normaaalne. Vahelduva eduga sai ka silm looja lastud. Cuencas tuli Fabienne (saksa võp) mulle terminali vastu ja edasi kappasime tema poole, et asjad ära panna ja turistideks hakata. Elab Challuabambas, Cuencast väljas mingi 15-20min. Vähe kaif, seal elaks isegi - hobused, suur aed, bassein. Naabril on tenniseväljak ka :D Üldiselt olime turistid ja tegime pilte ja käisime kõik tähtsamad kohad läbi, et ma ikka tunneks Cuencat natukenegi, samas palju jäi nägemata-tegemata, seega hiljemalt kuu aja pärast sean jälle sammud sinnapoole : ) õnneks Fabi vist tuleb järgmine nv Quitosse päärentsitega. Oh issand, kuidas ma sain unustada, siin on rahvustoiduks hamster. Jubeeeee. Alguses kui siia tulin ja kuulsin seda, mõtlesin, et kunagi ei proovi ega söö jne. Aga jah, Cuenca ja Fabi vanemad teevad imet. Seega läksime cuy-d sööma. Siiamaani ei usu, et sõime vaesekese ära, que pena (kui kahju). Aga see oli ka esimene ja viimane kord.. See selleks, kui kunagi koju jõudsime a la 8 ajal, kiirelt pesu ja Calle Larga ootas juba :D No lokid olid suht õhtu teema ja klubi ja ruso negro. See klubi oli ka selline nagu Quitos kunagi käisin, kusagil suht umbluu kohas aga muusika ja inimesed teevad peost peo, seega meid väga ei huvitanud, et see nii rott välja nägi :D Tantsitud sai ikka nii, et Fabi hiljem valutas jalgu. Sissepääs oli 3 dollarit ja oh issand kui palju välismaalasi seal kohata võis. Samas oli ka samapalju perverte ja muid elukaid. Ilmselgelt sai kasulikke tutvusi sobitatud, seega oli ka pühapäevane pärastlõuna sisustatud. Õhtu lõppes sellega, et triibu lokid olid lootusetult kadunud ja sõitsime kastikas koju :D

Pühapäevane perehommik ja pärastlõuna giididega, suht hea noo. Hommikul kuidagi ei tahtnud üles tulla, uni maitses ikka suht magusalt. Pärastlõunal saime Juani ja ta sõbraga kokku, pidid meile Cuencat tutvustama, lõpuks läksime eeslite võidusõitu vaatama :D Ja käisime Bañoses, sest seal on 2 nö klubi, mis lahti olid aga nii magedad, et sinna ikka ei läheks :D Siis tahtsime pardid ja ratturi alla ajada, ega midagi. Ecuadori vein(loe:mahl) maitseb ka hästi. „Et sul bussis hea uni tuleks“ Ja peab mainima, et tuli :D Tere tore, kell oli löönud juba 21.00 ja triibu käratas, et hakkame liigutama, pean 30min pärast bussikas olema. Shit, 2 minutit enne bussi väljumist jõudsime. Pidin asjad Fabi juurest võtma (u 15min sinna, 15 bussikasse). Sel hetkel kui bussikasse jõudsime mõtlesin, et päris kaka, et ma Cuencas ei ela. Quitos pole mul kusagilt võtta sellist hõumit nagu Fabienne. Niuniu. Igatahes on plaan uuesti sinna minna ja siis juba natuke pikemaks ajaks. Üleüldse pean mainima, et üle pika aja oli niivõrd vinge nädalalõpp, et pikalt kisub veel suunurgad ülespoole:) Ja tasuks mainida, et p2rast niii head nv-d algas esmasp2ev ikka ylih2sti. Ei kujuta ette, ainult 3,5 kuud veel siin, niuuu.

heihops ja shalllalaaa

Vaheaeg on endiselt teemas (et mismõttes ma linnas passin eks), ei tegelikult on trenn veel enam teemas ja päike ja see teema, et tahaks Cuencasse minna aga enne pean ühe telefoninumbri sebima, sest mul ju rotiti eelmine telf ära ja päris mul on nende võpide numbreid enam, kellele kõigile külla tahaks minna.
Pühapäeval oli „vanaema“ sünku, käisime siis tema ema juures ja seal oli mingi suht okei tüüp, Ana koguaeg rääkis, et teeb meid tuttavaks (no neil pidevalt mingi teema, et Triin, sul kutti pole juba või?). No selvä. Tüüp oli 19 (ja isegi minust paar kuud vanem) aga paistis välja nagu 16. Tunnen kaasa no. Tal isa oli vähe julgem vend, hüppas mu kõrvale istuma ja siis ütles pojale, tule nüüd, tegin ruumi su jaoks. Hah, mul nalja kui palju aga sel tüübil paistis suht mark olevat. Pärast ära minnes vaatas otsa ja hakkas naerma. How fun. See selleks. Läksime Cumbayasse, et lõunat süüa ja noh, tark tüdruk Triin pani too päev kleidi selga (etteruttavalt mainin ära, et hetkel midagi väga lühikest enam selga ei pane, sest jalad on igast sitikate hammustusi täis, teretore). Kõndisime siis tänaval, ma ees, Ana ja ta ema järel, teised ka kusagil, kes ees, kes taga. Mingi hetk Ana ja vanaema hakkavad täiest kõrist naerma. Küsin kohe, et mis teema on, mind naerate võii :D Ja siis Ana mainis, et iga autojuht vaatab järele kui ma tänaval kõnnin, isegi naised. Vanaema siis kohe selle peale: „Kurjam, ma mõtlesin, et nad mind vaatavad“ :D Vanaema üldse on vinge, ütles, et ta sai 15 alles. Tglt suht 73. Pole hullu. Kõigest paar aastat vahet.

Ilmselgelt kurdeti, et ma blogi ei t2ida aga lihtsalt nii paika loksunud see asi siin, et midagi yllatavat nagu pole. 4 kuud veel!